15.09.17

KAUNIM KODU 2017

Konkursi „Kaunis kodu" eesmärk on väärtustada kodukaunistamisel tehtud tööd. Sellel aastal oodati kandidaate 1. juuliks. Hinnati elamute üldist heakorda, haljastust, dekoratiivelementide eksponeerimist, heakorda väljaspool õueala, hoonete väljanägemist. Vallavalitsuse poolt moodustatud komisjon hindas 2017. a Kauneima Kodu tiitli vääriliseks perekond Bürklandi kodu, Pärna talu Saare külas. Kaunist kodu autasustatakse tänukirja, maja tahvli ja mastiviiruga, mis antakse üle 18. septembril volikogu istungil.

Lisaks kuulutati kevadel Eesti Vabariik 100 ürituste raames välja Noarootsi talusiltide konkurss. Valda esitati kokku 76 fotot, millest komisjoni lemmikuks osutus perekond Nasikovskite talu tähis. Ka neid autasustatakse tänukirja ja mastiviiruga.

Toimetaja: AIRI LÄÄNEMETS
14.09.17

Pürksi Kultuurimaja sünnipäev

 

21. oktoobril kell 19.00 Pürksi kultuurimajas "Pürksi Kultuurimaja 50 ja Noarootsi Jätkupidu".

Kavas: Pidupäevakõned ja etteasted, Noarootsi Valla tunnustusavaldused ning pidupäevatort ja kohvilaud.

Fotonäitus "Neile, kes mäletavad". H.Pilter

Tantsuks ansambel "Nukker Kukeke"

Laudade reserveerimine 19. oktoobrini kultuurimaja@noavv.ee, tel. 520 0913 (kultuurimaja), 472 4350 (vallasekretär)

Toimetaja: AIRI LÄÄNEMETS
6.09.17

Kohaliku omaalgatuse programmi 2017 sügisvooru infopäeva teade

RM-KYSK_logo_reg_toetuseks-Vektor-suur_sygis2015Lääne Maavalitsushttp://www.lak.ee/upload/editor/images/logo.png

KOP 2017 SÜGISVOORU INFOPÄEV

Infopäev toimub teisipäeval 12. septembril 2017 algusega kell 14.00 Lääne Maavalitsus, Lahe 8, Haapsalu, II korrus, suur saal.

Osalemiseks registreeruda: http://tinyurl.com/ydgwfcf8

Tiina Ojamäe, e-post: tiina@lak.ee; tel 47 35 538.

Mati Kallemets, e-post: mati.kallemets@laane.maavalitsus.ee; tel 47 25 618.

KOP taotluste esitamise tähtaeg: 02. oktoober 2017.a. kell 16:30.

Taotlused tuleb esitada asukohajärgsesse Lääne maavalitsusele aadressil: Lahe 8, Haapsalu 90503 või e-post info@laane.maavalitsus.ee

Taotlusinfo on saadaval KÜSK veebilehel: http://www.kysk.ee

Toimetaja: AIRI LÄÄNEMETS
24.08.17

Digikond – kiire internet omavalitsuse abiga kõigile kättesaadavaks!

 

Internetiühendus on Eesti linnades pea sama loomulik nagu elekter. See on kättesaadav ja suhteliselt soodne – ettevõtlust ja e-riiki muud moodi enam ette ei kujutagi. Äärelinnades, rääkimata maapiirkondadest, on olukord sootuks erinev. Paljud elanikud saavad kiirest ja stabiilsest internetiühendusest vaid unistada ning agaramad teevad väljasõite wifi levipiirkondadesse, et elementaarseid äriasju ja suhtlemist korraldada. IT-taristu on Eestis alles arenemisjärgus ning on hea meel tõdeda, et riik ja kohalikud omavalitsused on hakanud nüüd panustama sellesse.

Nüüd on Raplamaa, Läänemaa ja Järvamaa omavalitsuste liidud asunud probleemi ühiselt lahendama ja alustanud projektiga Digikond.

Digikonda kuuluvad praeguseks Rapla maakonnast Juuru vald, Järvakandi vald, Kaiu vald, Kehtna vald, Kohila vald, Käru vald, Märjamaa vald, Raikküla vald, Rapla vald, Vigala vald; Lääne maakonnast Haapsalu linn, Kullamaa vald, Martna vald, Noarootsi vald, Nõva vald, Ridala vald, Lääne Nigula vald ning Järva maakonnast Albu vald, Ambla vald, Imavere vald, Järva-Jaani vald, Kareda vald, Koeru vald, Koigi vald, Paide vald, Paide linn, Roosna-Alliku vald, Türi vald ja Väätsa vald.

Digikonna projekti ülesandeks on kõigepealt välja selgitada vajadus lairibaühenduse järele ning seejärel rajada valguskaabli võrgud sinna, kuhu sideettevõtjad neid ei ole veel rajanud ja kuhu neid lähiaastatel ei plaani rajada.

Selleks, et kaasaegne ühendus majja toodaks, peavad aga kõik elanikud ja ettevõtted ise soovi avaldama.

Digikonna kohta info jagamiseks ja sooviavalduste kogumiseks on loodud veebileht www.digikond.ee.

Kuidas internet täna meieni jõuab?

Internet tuleb koju või kontorisse järgmiste ühenduste kaudu:

· Mobiilivõrgu kaudu – teenust reklaamitakse „4G" või „mobiilinterneti" nimedega

· Raadiolingi kaudu – teenust reklaamitakse „raadiointerneti", „traadita püsiühenduse", „virtuaalfiibri", vms nimedega

· Kaabeltelevisiooni võrgu kaudu – teenust pakutakse ainult kortermajades

· Telefoniliini ehk vaskkaabli kaudu – teenust reklaamitakse „ADSL", „VDSL", „koduinternet", „internetipüsiühendus" nimedega

· Valguskaablivõrgu kaudu – teenust reklaamitakse „lairibaühenduse", „uue põlvkonna internetiühenduse", „fiiberühenduse", „ülikiire internetiühenduse" ja „valguskaabliühenduse" nimedega.

Kõik need ühendused võimaldavad täna vähemalt minimaalsel tasemel internetiühenduse kiirust ja kvaliteeti. Sellest piisab, et lugeda internetist uudiseid, teha pangatoiminguid ning saata väiksema mahuga e-kirju. Kui soovitakse lisaks vaadata läbi selle ühenduse televisiooni, kasutada piiramatu mahuga ja kiiret wifi-t, teha tööd või õppida internetis, suhelda sõpradega Skype kaudu, hoida oma fotosid ja videoid turvaliselt „pilves", ühendada valvekaameraid või kasutada muid kaasaegseid teenuseid, siis kõik ühendused ei tule sellega võrdselt toime.

Õhk või kaabel?

Õhu kaudu edastatakse interneti mobiilivõrgu ja raadiolingi kaudu.

Mobiilivõrgu kaudu liikuvat internetti mõjutavad nii ilmastikutingimused kui teised samaaegsed interneti kasutajad ning samuti kaugus mobiilimastist. Loodusseadused ei lase õhu kaudu piiramatult internetti edastada ning seepärast antakse igale kasutajale piiratud ühendus – mobiilioperaatorid kehtestavad kiiruse ja mahu piirangud. Mobiilivõrgu kaudu leviv internet ei ole stabiilne, ehk ei ole pidevalt olemas ja ühtlase kiirusega. Seetõttu ei saa selle kaudu näiteks kvaliteetselt televisiooni vaadata või videokonverentsi pidada.  Kuna tegemist on piiratud ja ebastabiilse ühendusega, siis kõik toimingud, mis nõuavad kiirust ja kvaliteeti, jäävad paraku õhuinternetiga tegemata.

Raadiolingi kaudu liikuvat interneti mõjutavad samuti nii maastiku- kui ka ilmastikutingimused. Kuna kodukasutajatele mõeldud raadiolingid töötavad vabadel sagedustel, siis mõjutavad neid ka kõik teised raadiolained. Kuigi raadiolingi kaudu liikuv internet on üldiselt stabiilsem kui mobiilivõrgu kaudu liikuv, ei tarvitse see olla siiski piisav kaasaegsete teenuste kasutamiseks. Kuna ka raadiolingi tehnoloogia vananeb kiiresti, tuleb iga mõne aasta tagant kõik seadmed välja vahetada, et piisavat ühendust saada.

Need, kellele tuleb koju või kontorisse Telia telefoniliin, ehk vaskkaabel, kasutavad interneti jaoks üldjuhul seda ühendust. Kuna tegemist on kaabliga, siis ühenduse kvaliteet ei sõltu ilmast ega teistest kasutajatest. Paraku kehtivad vaskkaablile füüsikaseadused, mis määravad ette kui kaugele ja kui palju saab selle kaudu infot saata. Need, kes asuvad telefonisõlmest kuni paari kilomeetri kaugusel, saavad kasutada internetti, kaugemal asuvad majad aga üldjuhul mitte. Selleks, et saada tänapäeva nõuetele vastavat interneti kiirust ja kvaliteeti, ei tohi kaugus telefonijaamast ületada paarisadat meetrit. Kuna füüsikaseadused ei lase enam vaskkaabli kaudu suuremaid internetikiiruseid pakkuda, on juba alustatud nende välja vahetamist valguskaablite vastu ning tulevikus lõpetatakse vaskkaablite kaudu internetiühenduste pakkumine.

Kaabeltelevisiooni võrgu, ehk koaksiaalkaabli kaudu saab täna pakkuda piisava kiiruse ja kvaliteediga internetiühendust. Internetiühenduse kiirus ja kvaliteet sõltub peamiselt sellest, kui hästi on teenusepakkuja oma võrku kaasajastanud ning milliseid seadmeid ta võrgus kasutab. Kuigi kaabeltelevisioonivõrk rahuldab tänapäevaseid vajadusi, on mitmed kaabel-TV firmad teatanud, et nad alustavad üleminekut valguskaablitele ning tulevikus nad lõpetavad teenuse pakkumise koaksiaalkaablite kaudu. Siiski seni, kuni kaabel-TV võrk on majas olemas, piisab üldjuhul tavatarbijale sellest ühendusest.

Valguskaabli ehk lairibaühenduse kaudu saab kasutada kõiki teenuseid nii täna kui mitmekümne aasta pärast. Tegemist on tulevikukindla ühendusega. Valguskaablis edastatakse infot laseritega valguskiirusel. Valguskaablil võivad internetiühenduse kiirused olla praktiliselt piiramatud, näiteks ühe valguskaabli kiu peal on testitud kiiruseid kuni 65 Tbit/s – see on rohkem kui kogu internetiliiklus täna maailmas kokku. Täna reaalselt keegi nii suuri kiiruseid ei vaja ning seepärast pakutakse kodukasutajatele valguskaabli kaudu internetikiiruseid kuni 1 Gbit/s.

Valguskaabel on tulevikus ainus majade ühendamise tehnoloogia. See on infoühiskonna vundament, kõik töötab tulevikus ainult tänu sellele. Ka näiteks mobiilivõrgu järgmine generatsioon - 5G, mis hakkab võimaldama tulevikus suuri kiiruseid üle õhu, ei saa toimida ilma valguskaablita. Kuna suured kiirused levivad õhus vaid väga kõrgetel sagedustel ja väga väikseid vahemaid, saab see inimesteni jõuda ainult siis, kui  valguskaabliga ühendatud tugijaamad on nii inimeste kodudes igas toas kui ka õues igas tänavavalgustuspostis.

Digikond ühendab majad valguskaabliga

Digikonna võrku hakatakse rajama pidades silmas nii tänaseid kui ka tuleviku vajadusi.

Digikonna võrk valmib tervikult alles mõne aasta pärast ning see peab rahuldama kõiki vajadusi ka aastakümnete pärast. Sellepärast on valitud tehnoloogiaks valguskaabel.

Kõik majad, kuhu hakkab jõudma Digikonna valguskaabel, saavad olla kindlad, et nendeni jõuavad alati kõik vajalikud teenused.  Kuna aina rohkem ja laiemal skaalal teenuseid liigub internetti siis mõne aja pärast tunneb igaüks, millist kasu valguskaabli ühendus talle toob. Tänu kaasaegse ühenduse olemasolule tõuseb kindlasti ka kinnisvara väärtus.

Digikond rajab ise vaid valguskaabli võrgud, interneti teenust ise pakkuma ei hakata. Tulevikus jääb Digikond rajatud võrkude omanikuks ning neid hakatakse rentima teenusepakkujatele, nagu nt Telia, Starman, STV, Telset, Tele2, jne. Seega saab inimene ise teenusepakkuja valida, mis olukorras, kus võrgu on rajanud mõni ise internetti pakkuv ettevõte, ei ole võimalik.

Digikond pakub majapidamistele ka märksa odavamat liitumist. Kui linnades ei ole liitumistasud tavaliselt suured, siis hajasustuses võidakse kaabli vedamise eest küsida tuhandeid eurosid. Digikonna liitumishind saab olema aga mõnisada eurot.

Anna oma soovist teada ja liitu Digikonnaga!

Kes soovib enda majapidamist või ettevõtet ühendada Digikonna valguskaabli võrguga, peab juba praegu, kui võrku pole rajamagi hakatud, teada andma. Digikonna võrku ei ehitata kõikidesse majadesse vaid ainult sinna, kuhu seda soovitakse. Oma soovist teada andmiseks peab minema lehele www. digikond.ee ja seal  sooviavalduse lehel märkima aadressi, kuhu ühendust soovitakse.

 

Olav Harjo

Digikond projektijuht

 

Toimetaja: AIRI LÄÄNEMETS
« Tagasi

Detailplaneeringu algatamise teade

Detailplaneeringu algatamise teade

Noarootsi Vallavalitsus teatab , et on 10.05.2017 korraldusega nr 87 algatanud üldplaneeringukohase detailplaneeringu (nr DPL-1-2017) koostamise Spithami külas/Spithamnis asuval Karini kinnistul (katastritunnus 52001:001:4770, kinnistusregistri registriosa nr 1318632, pindala 0,23 ha, sihtotstarve elamumaa).

Detailplaneeringu ülesandeks on katastriüksusele eluhoone ja abihoone ehitusõiguse ning hoonestustingimuste määramine; kommunikatsioonilahenduste ja juurdepääsutee planeerimine ning servituutide ja keskkonnatingimuste määramine.

Mitte algatada detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist, sest planeeritav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 loetletud tegevusvaldkondadesse.


1.12.15

Aadress:

Pürksi keskus 9, Pürksi küla/Birkas,
Noarootsi vald, 91201 Läänemaa
 
Avatud: E-R  8.00 - 16.30
 
Üldtelefon: 47 24 350
 
E-mail: vv[at]noavv.ee
 
 
Registrikood: 75013546
 
Arvelduskonto SEB pangas: EE221010602002429006
Toimetaja: IRMELI ALT